Taimtoidulisus

Rohusööjad loomad

Taimtoidulised moodustavad imetajate hulgas päris suure osa. Nende elamist ja levikut piirab ainult taimede olemasolu. Rohusööjad loomad omakorda on eelduseks, et kiskjad saaksid elada. Hoolimata paljudest ühistest joontest ei kujuta taimtoidulised siiski ühtset arenguliini.

Rohumaade sarnasus ja metsade rikkalik taimestik pakuvad mitmekesist taimset biomassi, mida tarbivad teatud imetajate rühmad. Mõned neist kasutavad söögiks ainult rohttaimi, neid nimetatakse rohusööjateks. Vahel kasutatakse seda mõistet ka laiemas tähenduses ning rohusööjateks kutsutakse kõiki taimtoidulisi loomi. Korrektsem oleks taimtoidulisi loomi nimetada fütofaagideks ja vilju söövaid loomi fruktivoorideks.

Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimne toit sisaldab palju vähem kasulikku energiat kui liha ja seetõttu tuleb seda süüa suuremas koguses. Loomade hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et nende purihambad töötavad nagu hekslid.

Rohusööjad loomad on suuruselt erinevad, aga sageli aukartustäratavate mõõtmetega.

Stepid ja savannid pakuvad loomadele hulgaliselt taimset toitu. Rohtlad laiuvad seal enamasti tasandikel. Vahel kasvavad seal ka mõned puud või pisikesed puudesalud, samuti tihedad võsastikud, mis annavad loomadele varju. Teisel juhul on tegemist hoopis suurte rohulagendikega.

Sõralised kujutavad endast looduses väga tähtsat osa, kuna nende sekka kuuluvad ka paljud rohusööjad loomad. Sõraliste jalgadel on kaks või neli varvast, mille viimaseid lülisid kaitsevad sõrad. Loomad on jaotatud kolme suurde rühma:

· Mittemäletsejad (näiteks sead ja jõehobud).

· Mõhnjalalised (näiteks kaamelid ja laamad).

· Mäletsejad (näiteks hirved, kaelkirjakud, antiloobid, veised).

Faktid:

· Aafrikas elab kaks ja Aasias kolm ninasarvikuliiki.

· Mäletsejatel on söömisprotsess jagatud kaheks: algul neelatakse toit alla ning alles hiljem mäletsetakse see läbi.