Kommensalism

Kommensalism

Elus varjupaik

Eredalt värvunud meriroosahven Amphiprion biaculeatus elab merirooside kõrvetavate kombitsate vahel. Ta toitub nende ülejäävast toidust ning tal on eriline limajas kate, mis hoiab teda kõrvetuste eest. See suhe on näide kommensalismist, sest meriroos ei paista sellest suhtest midagi vastutasuks saavat. Siiski suunab meriroosahven teisi loomi kombitsate peale, aidates sellega

anemoonil toitu saada.

Taimtoidulisus

Taimtoidulisus

Rohusööjad loomad

Taimtoidulised moodustavad imetajate hulgas päris suure osa. Nende elamist ja levikut piirab ainult taimede olemasolu. Rohusööjad loomad omakorda on eelduseks, et kiskjad saaksid elada. Hoolimata paljudest ühistest joontest ei kujuta taimtoidulised siiski ühtset arenguliini.

Rohumaade sarnasus ja metsade rikkalik taimestik pakuvad mitmekesist taimset biomassi, mida tarbivad teatud imetajate rühmad. Mõned neist kasutavad söögiks ainult rohttaimi, neid nimetatakse rohusööjateks. Vahel kasutatakse seda mõistet ka laiemas tähenduses ning rohusööjateks kutsutakse kõiki taimtoidulisi loomi. Korrektsem oleks taimtoidulisi loomi nimetada fütofaagideks ja vilju söövaid loomi fruktivoorideks.

Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimne toit sisaldab palju vähem kasulikku energiat kui liha ja seetõttu tuleb seda süüa suuremas koguses. Loomade hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et nende purihambad töötavad nagu hekslid.

Rohusööjad loomad on suuruselt erinevad, aga sageli aukartustäratavate mõõtmetega.

Stepid ja savannid pakuvad loomadele hulgaliselt taimset toitu. Rohtlad laiuvad seal enamasti tasandikel. Vahel kasvavad seal ka mõned puud või pisikesed puudesalud, samuti tihedad võsastikud, mis annavad loomadele varju. Teisel juhul on tegemist hoopis suurte rohulagendikega.

Sõralised kujutavad endast looduses väga tähtsat osa, kuna nende sekka kuuluvad ka paljud rohusööjad loomad. Sõraliste jalgadel on kaks või neli varvast, mille viimaseid lülisid kaitsevad sõrad. Loomad on jaotatud kolme suurde rühma:

· Mittemäletsejad (näiteks sead ja jõehobud).

· Mõhnjalalised (näiteks kaamelid ja laamad).

· Mäletsejad (näiteks hirved, kaelkirjakud, antiloobid, veised).

Faktid:

· Aafrikas elab kaks ja Aasias kolm ninasarvikuliiki.

· Mäletsejatel on söömisprotsess jagatud kaheks: algul neelatakse toit alla ning alles hiljem mäletsetakse see läbi.

kisklus

Lihasööjad loomad on röövloomad, sest nad toituvad teistest elusloomadest. Väikesed kiskjad, näiteks karihiired, vajavad pidevat energiat ning peavad seepärast suurema osa päevast jahti. Suured kiskjad vajavad oma suuruse kohta suhteliselt vähe energiat ning ei pea jahti iga päev.

Kiskluse kujunemise käigus on röövloomadel arenenud välja üha täiuslikumad meetodid saakloomade tabamiseks. Saaki varitsetakse või jälitatakse üksi (enamik kiskjaid, näiteks ilves) või püütakse meeskonnana (näiteks hundid). Ämblikud ning putukad on välja töötanud erinevaid võrgu- ja püünistesüsteeme. Kiskjalistel on saagi surmamiseks kihvad, paljudel putukatel ja madudel halvav mürk, mitmed maod kägistavad oma saagi. Röövlinnud enamasti ründavad ohvreid pikeerides õhust.

Saakloomadel sellele vastuseks üha tõhusamad vahendid nende käest pääsemiseks.

Saakloomade pääsemine peitub näiteks järgmiste kohastumuste olemasolus: liikumine karjades, väledad jalad ja teravad sarved, hea haistmine, mimikri, varjevärvused  jne.

Mimikri - loomad imiteerivad teisi olendeid eesmärgiga petta oma vaenlast. Mõned imiteerivad eluta loodust, teised lehti, oksi; kolmandad teadaolevalt ohtlikke loomi. Nii on näiteks paljud sirelased kollase-mustavärvilised, meenutades herilast.

Paljud loomaliigid kasutavad enesekaitseks mürgiseid või halvalõhnalisi aineid (näiteks skunks). Hulk loomi on võimelised röövlooma käest pääsemiseks loovutama kehaosi - sisalikud saba, putukad ja ämblikud oma jalgu. Mitmed loomad on kaitstud ogade või soomustega (siil, vööloom).

Varjevärvus aitab saakloomal taustaga ühte sulada ja nii märkamatuks jääda. Paljud parasvöötmes elavad loomad vahetavad sügisel suvekarva valge talvekarva vastu, et lume taustal märkamatuks jääda. Paraku teevad sedasama ka mitmed kiskjad, et ohver teda ei märkaks (näiteks jääkaru).
Varjevärvusega on sageli kaitstud linnupojad. Nii on sarnaneb kajakapoegade värvus  rannakividega ja metsalindude pojad sulavad ühte metsakõduga. Nagu näiteks kõrvaloleval pildid. Kas näete seal mõnda lindu? Väga terasel vaatlemisel leiate sealt metskurvitsa poja.

Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/8kooselu/7-8-4-1.html

http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/8kooselu/7-8-4-2.html



parasitismi liike

obligatoorne parasitism - sel juhul vajab parasiit vältimatult peremeesorganismi. tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. tuntumad näited on ntks laiuss, paeluss, solkmed jne

laiuss:



endoparasitism - sel juhul elab parasiit peremeesorganismi kudedes või rakkudes. endoparasiitide hulka kuuluvad bakterid ja viirused.

fakultatiivne parasitism - parasiit on võimeline elama ja paljunema ilma peremeesorganismita

nekrotroofne parasitism - parasiit põhjustab oma elutegevusega peremeesorganismi surma, olles enamasti võimeline iseseisvalt edasi elama

biotroofne parasitism - ei põhjusta peremehe surma, kuna peremehe surma korral pole parasiit võimeline enam iseseisvalt edasi elama

Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Parasitism

Sümbioos

Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Sümbioos on enamlevinud seente ja taimede vahel.

Mänd ja männiriisikas  

Männiokkad sünteesivad valguse toimel veest ja süsihappegaasist orgaanilisi aineid, mis laskuvad mööda tüve juurtesse. Riisika seeneniidistik ümbritseb männi juurt, mis suurendab juure pinda ning imeb mullast vett ja selles lahustunud mineraalaineid

http://pilt.delfi.ee/en/picture/4264601/

Käpalised e. orhideelised ja seened

Kuna käpaliste seemned on väikesed, seened "toidavad" neid ning käpalised pakuvad seentele kaitset. 

http://i621.photobucket.com/albums/tt295/NATSPRATS/FLOWERS%20ANIMALS/w10001.jpg

Puhastajakala ja mureen

Puhastajakala puhastab mureeni naha ning suu ektoparasiitidest ning saab sellega süüa.

http://www.flickr.com/photos/stellastyles/3450398831

Lehetäi ja sipelgas
Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, vastutasuks saavad magusat nestet toiduks.

 http://foto.dvaa.ee/?pid=108

Klounkala ja anemoonid

 Klounkala sööb selgrootuid, mis võivad kahjustada anemoone ning kala väljaheited on toitaineteks anemoonidele.

 

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Common_clownfish_curves_dnsmpl.jpg

kommensalism

Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. Kommensaalid on ka näiteks veel haiga kaasarändav imikala(haihoidja), kes imeb end hai naha külge.

 

l

l

kisklus

kisklus

Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja.

Kiskja on ntks rebane, kes murrab kanu ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib.

Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Kisklus

Konkurents

Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks.

Konkurents ilmneb tavalisel juhul, kui organismidel on ühine limiteeriv ressurss.

Puude konkurents valguse pärast.

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:BN-forest.jpg

Anemoonide konkurents territooriumi pärast.

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Clone_war_of_sea_anemones_2-17-08-2.jpg

Punahirvede kokurents emase isendi pärast paaritumise ajal.

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hirschkampf.jpg

Karuputke ja teiste taimede konkurents valguse ja toitainete pärast.

http://www.environet-uk.co.uk/giant-hogweed.php

Hüääni ja lõvi vaheline konkurents territooriumi pärast.

http://michaelfairchild.com/safari/

parasitism

Parasitism on suhe, mille puhul üks organism saab üksnes "kasu", teine aga üksnes "kahju". üks organism kasutab teist organismi (peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega jms.
Ntks kirbu peremeheks on koer. Kirp elab koera kehal ja imeb ta verd.

Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Parasitism

Taimtoidulisus

Taimtoidulisus näitab suhet taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime vahel.

lAntud suhe on kasulik vaid loomale.Toitumissuhteid organismide vahel iseloomustatakse toiduahela kaudu.Toiduahelas nimetatakse taimtoidulisi loomi esimese astme tarbijateks ja röövloomi teise astme tarbijateks.

lNäiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi.